Eric S. Raymondi kirjatükk Kuidas saada häkkeriks on kena kokkuvõte väärtustest ja omadustest mida üks häkkeriks pürgija peab evima.

Antud kirjatüki esimene versioon on küll suhteliselt vanast ajast, nimelt aastast 1996 aga üllataval kombel võib seda lugeda igati ajakohaseks ka tänapäeval. Ilmselgelt on selle ajaga toimunud suur tehniline areng ja seda on ka näha et dokumendi erinevates versioonidest, viimane versioon on välja antud 2015 a 19 Juuli. Aga peamiselt puudutavad muudatused siiski tehnilisi aspekte väärtused on läbi selle pika aja jäänud samaks.

Mõistes, et see dokument on kirjtuatud inimestele kes alles otisvad oma teed tänapäevases tehnika maailmas ja üldjoontes on seal väljatoodud soovitused ja seisukohad igati asjakohased jäi mind siiski mõni asi natukene häirima. Nimelt selle dokumendi valguses võiks lugeda kõiki turvatestijaid (penetration testing) lihtlabasteks kräkkeriteks kes ei anna mingit väärtust häkkeri kokgukonnale (ilmselt tänapäevases mõistes mõeldakse seal pigem “script kiddiesi”. Kuigi minumeelest täna on just turbega tegelevad inimesed need kes viivad häkkeri kogukondasi edasi. Mitte et ma tahaks alavääristada kuidagi vaba tarkvara arendamist või panust mis inimesed on sellesse teinud, leian ma et tänapäeval on hakkame me jõudma olukorda kus vaba tarkvara on pigem standard kui erand. Sellises maailmas on turvalisus ja inimesed kes mõistavad turvalisust nii sellest vaatest kuidas seda “lõhkuda” kui ka kuidas seda “parandada” on hindamatu väärtusega, sest tänu neile kaitstakse meie andmeid (mis minumeelest on hindamatud) üha paremini.

Läbi selle kirjatüki oli ideaalne võimalus näha kui kaugele on meie info/häkkeri ühiskond arenenud ja kust on selle alustalad pärit. Keegi meist ei kahtle et Linuse tegevus on muutnud paljude inimeste elu ja muudab seda ka tulevikus, sama saan ma ka enda kohta öelda. Mis on eriti meeldiv on, see et tänapäeval saab igaüks meist “häkkeriks” hakata, sisenemis lävend on veelgi langenud, kui kunagi oli raske arvutit omada ja hiljem raske interneti omada. Peale Interneti ja arvutite levikut oli aga meil “häkkeritel” uus barjäär oli palju keskkondi kus kood oli laiali ja sisuliselt ainuke meetod mõnest projektist osa võtta oli saata patch faile kuskile mailinglistidesse, siis tänapäeval on asi muutunud kordades lihtsamaks. Vaja on ainult githubi keskkonnas kasutajat ja juba võidki suvalisse sulle meeldivasse projekti panustada - ehk siis imelihtne.

Kuigi ma lugesin seda dokumenti esimest korda oli rõõm tõdeda, et ma olen oma senist elu elanud nii et nii mõnegi punkti juurde võis linnukese teha. Ja tegelikult enamus neist punktidest on tulnud ise-enesest mitte sellepärast et ma olen midagi konkreetselt taodelnud. Igaljuhul väga asjali kirjatükk just inimestele kes otsivad alles oma teed selles maailmas.