Täna vaatlen veidi vaba tarkvara projekti Owncloud arendus ja ärimudelit.

Olles ise kasutanud Owncloudi juba mõned aastad olen ma seda projekti ja tema käekäiku jälginud juba mõnda aega. Alustaksin aga veidi kaugemalt, miks ma üldse omalajal valisin Owncloudi oma andmete talletamiseks ja sünkroniseerimiseks erinvate seadmete vahel. Olles aastaid tegelenud IT süsteemide administreerimisega on mul “kiiks” et mulle meeldib enda kasutuses olevaid teenuseid ise hallata. Aga miks ? Palju lihtsam oleks ju kasutada kellegi teise teenust kas siis “tasuta” või tasulist teenust. Paraku aga tehnika maailmas elades peab inimene koguaeg õppima, ja kastuades kellegi teise teenust siis see ei õpeta tegelikult eriti midagi, sellest siis peamine soov asja ise hallata, õppimine :).

Mille järgi aga valida (vaba) tarkvara mida kasutada, üheks peamiseks põhjuseks peaks olema see, et see tarkvara on aktiivses arenduses ja selle taga on “suured mängijad”, siis säilib lootus et ka aasta(te) pärast on see tarkvara veel olemas ja kasutatav.

Mis aga on siis taganud Owncloudi edukuse ja ellujäämise. Kindlasti on peamiseks põhjuseks nende avatud arendusmudeli, ehk siis ettevõtted kes kasutavad Owncloudi arendavad selle võimalusi ja annavad need veaparandused/uuendused kogukonnale tagasi. Lisaks sellele arendab Owncloudi organisatsioon ka ise seda tarkvara, kuidas nad seda rahastavad sellest hiljem. Aga kõige suurem võlu sellisel arendusmudelil on minumeelest see, et iga inimene kes soovib mingit võimalust programmist näha aga ei oska seda ise implementeerida saab tekitada tööpileti githubi keskkonda ja siis läbi BountySource annetada raha selle pileti lahendamiseks, lisaks saavad teised inimesed selle jaoks raha annetada kui see neile ka oluline tundub. Tulemuseks on see, et arendaja kes sinu soovitud võimaluse ära arendab saab selle eest ka päriselt mingi rahalise “palga”, minumeelest github+bountysource või mõni sarnane teenus muudab vaba tarkvara maailma täielikult, tulevikus hakkabki enamus arendust nii toimuma.

Kuidas aga Owncloudi organisatsioon ise saab tarkvara arendada, neil on ju ka palgal inimesed kes soovivad kodus leiva peale vorsti panna. Ma ei tea küll kuidas seda mudelit täpselt kutsutakse aga see on tegelikult vaba tarkvara vallas suhteliselt tavaline, kus tasuta antakse 90% võimalusi kõigile tasuta kasutada (tegelikult juba nende tarkvara litsents “sunnib” neid selleks) aga lisaks arendatakse mõne teise litsentsi all “enterprise” võimalusi, mida enamusel inimestel vaja ei ole aga mida on vaja äriettevõtel, tavaliselt on sellisteks võimalusteks näiteks Windowsi Active Directoryga liidestumine või lisa raporteerimis võimalused. Lisaks võimalustele pakutakse äriettevõtele tuge tarkvara kasutamiseks, et juhul kui nad satuvad selle kasutamisel probleemide otsa siis inimesed kes reaalselt seda tarkvara arendavad saavad neid aidata ja nende mured lahendada. Selline toepakkumise mudel ongi tegelikult vaba tarkvara visionääride nägemus kuidas peaks tarkvara eest raha saama. Tegelikult teenitakse enamus kasumist ärivara puhul ka just toe/uuenduste pealt mitte tarkvara enda müügist. Seega on see mudel väga sarnane aga annab huvilistel võimaluse tarkvara ka tasuta kasutada ja uurida/õppida selle disanist, ehk siis vaba tarkvara mudeli puhul on võimalik ka kenasti raha teenida mitte nagu osad inimesed üritavad kohati väita, tuleb lihtsalt õigest kohast raha küsida.